Mis vahe on hiragana ja katakana vahel? Miks me vajame kahte ABC-d.
Jaapani keele õppimine koosneb kolmest osast. Esimeses õpime hieroglüüfe, mis tähendavad terveid sõnu. Neid laenatakse peamiselt hiina kirjaoskusest, kuid veidi muudetud. Selle jaotise nimi on Kanji. Seejärel uuritakse jaapani tähestikku - hiragana ja katakana. Need kaks kirjutamissüsteemi koosnevad silbidest, mis annavad jaapani keelele eristatavuse ja ainulaadsuse. Uurime siis järjekorras, mis on kogu jaapani tähestik, kuidas seda õppida ja millel see põhineb.
Need raamatud avanevad nagu läänetrükised. Jaapani keeles on palju hiina sõnu. Tänapäeval on need laenud igapäevase keele osa ja neid ei peeta välismaalasteks. Hiina tugeva kultuurilise mõju tõttu on enamik filosoofia, teaduse ja kunstiga seotud sõnu pärit Hiina päritolu. XIX sajandi lõpul ja kahekümnenda sajandi alguses läänest tulnud uusi ideid tõlgitakse sageli hiina tähtede kombinatsioonidena ja need sõnad moodustavad olulise osa tänapäevase jaapani sõnavarast.
Kaana
See on Jaapani kirjutamis- ja lugemissüsteemi üldnimetus, mis hõlmab nii hiraganat kui katakanaat. Kana koosneb graafilistest kirjetest - see tähendab hieroglüüfidest, millel on kindel kirjutamisjoonte jada ja kindel välimus. Näiteks hiragana silpidel on ümar kuju ja järsud lõpud. Katakanas on hieroglüüfid õigemini nurgelised ja täpsed. Kaasaegsed jaapanlased kasutavad Kana-d harva iseseisva kirjutamis- või ütlemissüsteemina. Reeglina mängib see emakeelena jaapani tähestik toetavat rolli, kui mõne kanji tähemärgi või mõne muu keele jaoks on vaja selgitusi.
Neile välismaalastele on lisatud palju sõnu inglise ja teistes Euroopa keeltes. Uued läänlased tutvustavad reeglina jaapani keelt vormis muutumatuna, näiteks vabatahtlik "teadustaja" jt. Jaapanlased koostavad pseudo-inglise sõnu nagu öömängud, öötuled ja palgatšekid. Viimasel ajal on see suundumus kasvanud. Ehkki palju väiksem, on juurde tulnud mitmeid jaapani sõnu, mis põhinevad lääne- ja muudel keeltel. Näideteks on anime, geiša, haiku, kamikaze, karaoke, kimono, manga, ninja, samurai, origami, saku, sushi, karate, judo, sumo, sudoku, ikebana, hakaki, tsunami.
Kana rekord
Erinevalt kanjist, kus hieroglüüfe saab kirjutada mis tahes viisil, mängib joonjoonimise jada emakeele Jaapani keeles väga olulist rolli. Hieroglüüfi kirjutamine võib aidata selle autorit kindlaks teha, omaniku käekirja tuvastada ja mõnikord isegi selle tähendust mõjutada. Lisaks on jaapani keele tähestikus hieroglüüfide kirjutamiseks nii ranged reeglid mitte ainult ühendamise huvides. Nendest kinni pidades saate võimalikult kiiresti joonistada vajaliku märgi ja reeglite eiramine lükkab kirjutamisprotsessi edasi. 
Jaapanlased on välja töötanud terve lugupidavate keelestiilide süsteemi, mida nimetatakse kayo ja mis väljendab kõneleja lugupidamist inimese vastu, kellega ta räägib. See hõlmab erinevaid keelestiile ning laias valikus sõnu ja fraase. Testi täiustatud kasutamine võimaldab teil saavutada vajaliku viisakuse. Lihtsa lause võib mõnikord sõnastada 20 erineval viisil, sõltuvalt kõneleja sotsiaalsest staatusest.
Õige viisakuse taseme valimine on liiga keeruline, kuna selle määravad sellised tegurid nagu sotsiaalne staatus, ametikoht, vanus, sugu, isegi adressaadile pakutavad teenused või teenused. Keeles on neutraalne kesktase, mida kasutatakse siis, kui kaks inimest kohtuvad esimest korda ja neil on sarnane sotsiaalne staatus. Üldiselt on naised viisakamad kui mehed ja enamasti kasutavad nad viisakat keelt.
Hiragana ja selle kirjeldus
Seda tüüpi kirjutamist kasutatakse sõnade, mis pole kanji keeles, kirjutamiseks. See on vajalik juhtudel, kui kirjanik ei tea teatud hieroglüüfe või ei mõista nende tähendust täielikult. Selles kirjutamissüsteemis tähistab üks märk ühte moraali (st jaapani silpi). Seetõttu peate sõna kirjutamiseks kasutama kahte või enamat tähemärki. See jaapani tähestik suudab edastada kolme tüüpi helisid. Esimene on suvaline vokaal; teine \u200b\u200bon sellele järgnev kaashääliku ja vokaali kombinatsioon; kolmas on nasaalne sonant. On tähelepanuväärne, et viimane helikategooria võib jaapani keeles kõlada väga karmilt (vene keeles “n”, “m”) ja omada teatud “prantsuse” aktsenti. 
Puuris täiuslikkuse saavutamine pole lihtne ja mõned jaapanlased on teistest palju paremad. Nõutavat viisakustaset saab kõne eri osade - nimisõnade, omadussõnade, tegusõnade ja määrsõnade abil - saavutada mitmel viisil. Kaebusi kasutatakse siis, kui võtame adressaadiga ühendust või räägime tema sugulastest, tema majast või muudest asjadest. Vastupidi, rääkija kasutab sõnu ja väljendeid, mis väljendavad alandlikkust, kui ta räägib enda eest. Need kaks vastandit määratlevad adressaadile vajaliku austuse väljendamise.
Jaapanlastel on oma nimed ja perekonnanimed, mis kirjutatakse ja hääldatakse selles järjestuses. Jaapanis inglise keeles ilmuvates ajalehtedes ja ajakirjades kirjutatakse eesnimed ja seejärel perekonnanimed reeglina kõigepealt, nagu läänes kombeks. Kellegi poole pöördudes kasutame tavaliselt väärikust, mis on perekonnanime järel samaväärne härrasmehe, daami või daamiga. Perekonnanime järele lisatakse järelliidetena ka muid nimesid, näiteks „sensei“ „õpetaja“ või „arst“.
Kirjutamise päritolu
Jaapani hiragana tähestik sündis umbes 5. sajandil. Tema esivanemat peetakse manganiks. See keeruline sõna viitab kirjutamissüsteemile, mis oli Jaapanis kasutusel kuni hiragana tulekuni. Selle abiga kirjutati hieroglüüfe, mis kõlasid umbes samamoodi kui hiina keeles, kuid kirjutati hoopis teistmoodi. Ausalt öeldes väärib märkimist, et hiljem, kui mangaani muudeti, muutus hiina keele mõju sellele veelgi suuremaks. Hiragana sündis, kirjutades neid iidseid tegelasi Tsaoshu stiilis, mis oli omane. Selline metamorfoos pani paljud kirjutatud tegelased oma vorme tundmatuseni muutma. Ja võib-olla suudab moodsa kirjutamissüsteemi sarnasusi leida ainult professionaal, kelle emakeel on jaapani keel. 
Nimed ja vastavad hiina tähemärgid, millega need kirjutatakse, valitakse vastavalt nende tähendusele, lootuses, et see toob lapsele palju õnne. Sel ajal, kirjutades jaapani keeles, vajate mahukaid autosid. Mobiiltelefonide kasutamine tekstsõnumite saatmiseks e-posti teel või lihtsalt seetõttu, et sõnum on Jaapanis väga populaarne, eriti pärast noori. Teksti sisestamine toimub peamiselt pöidla abil, mida kasutatakse mitu korda telefoniklahvistiku vajutamiseks, ja valitud on soovitud märk või kann.
Kuidas hiraganat kiiresti õppida
See jaapani tähestik sisaldab imelikul kombel üsna palju tähemärke, mida on lihtne meelde jätta. Selle jaoks on ainulaadne luuletus - Iroha, mis tõlkes tähendab “lillelaul”. see kirjutati 10. sajandil ja sellest ajast alates on paljude kirjutatud märkide kõla muutunud, mille tagajärjel on ka riim kadunud. Kuid saate seda õppida, mis aitab kiiresti meelde kogu hiragana tähestiku. Piltidel on luuletus esitatud originaalis, jaapani keeles ja selle kõrval on transkriptsioon ladina keeles.
Arvutist e-kirjade kirjutamisel kiputakse sageli kasutama lühendeid, märke ja sümboleid, mida kasutatakse järjekorrasõnumites aktiivselt. Kui lapsed, kes aktiivsete lastena suhtlevad mobiiltelefonide ja arvutitega, kasvavad üles ja töötavad, tulevad nad paratamatult välja oma kirjalike harjumuste osas ja muudavad kirjutatud jaapani keele kasutamist.
Kui tahame kirjutada näiteks sõna "tere", kirjutage järk-järgult neli tähte, millest see sõna koosneb. Me teame seda kõike juba esimesest klassist. Kuid kahtlemata on meile kõigile teada tõsiasi, et mitte kõik inimesed maailmas ei kasuta meie ladina keelt. Venelastel on ladina tähestikus kirillitsa skriptid; tuletatakse meelde põhimõtet ise; Koreas kasutatakse jällegi hangulit, mis sarnaneb juba palju vähem ladina tähestikuga, kuid meid on muidugi rohkem kui jaapani keelest huvitatud ladina, kirillitsa või HANGULi tähestikku. Jaapanlased kirjutasid sellele kirjale pühendatud kolm fonti ja kanji, mis on tegelikult võetud hiina tähtedest, ja kaks silbilist tähestikku, hiragana ja katakana.
Katakana kirjeldus
Selle kirjutise süsteem ei saa eksisteerida autonoomselt, vähemalt tänapäeva Jaapani keeles. Katakana jaapani tähestikku kasutatakse välismaalt pärit nähtuste, objektide või nimede kirjeldamiseks, sealhulgas vene või Euroopa päritolu. Ka selle rühma hieroglüüfe leidub sageli maalidel, luuletustel ja proosas. See on vajalik, et anda teosele eriline, ainulaadne värv. Samuti tabab katakana väga sageli inimeste kirjavahetust, nende kõnesid (peamiselt Jaapani piirkondades), välismaiste plakatite ja loosungitega. 
Hiragana ja katakan on nn silbitähestik. Mida sa selle mõiste all mõtled? See on lihtne: hiragana ja katakana iga märk on üks silp. Mõlemad lähevad tähestikulises järjekorras üksikasjalikumalt käesolevas artiklis. Enamik teist on ilmselt juba tuttav asjaoluga, et oluline on iga hiina tegelane. Näiteks katvusterminalid ja muud grammatikad, seetõttu arenesid lõpuks mingid kanjad hiragana ja katakana välja. Nagu välja töötatud kanji hiraganast. Hiraganvorm on juba algse tähemärgi ülaosas, alumises reas.
Hieroglüüfid ja nende hääldus
Katakana, nagu jaapani silbitähestik, on täielikult kooskõlas kõigi Kana kaanonitega. See sisaldab eranditult kaashäälikukombinatsioone, millele järgnevad avatud vokaalid. Väga harva on nasaalseid sonante, mis on enamasti kergelt hääldatavad. Tähestikus on vähe hieroglüüfe: üheksa 36 lahtist silpi (silpi) ja üks vibu n, mida tähistab märk знаком. Samuti on oluline märkida, et katakanas on kõigil hieroglüüfidel täpsed ja ranged piirjooned. Nende jooned on sirged, otsad selged, ristmikud tehakse alati ühes kohas.
Hiragana märgi all sai tuntuks varsti pärast selle algust, sest selle kasutamist kirjutasid peamiselt naised, kellel varem ei lubatud keerulisi kanji tegelasi uurida. Heiani perioodil kirjutati hiraganas palju naiste kirjandusteoseid. Pealegi näete hiraganat vaadates, et selle funktsioonid hõlmavad paljusid ümaraid kujundeid ja mitmesuguseid silmuseid. Erinevalt katakanast, mida sel ajal kasutasid peamiselt mehed ja mis sisaldavad palju risti asetsevaid jooni ja võrdseid lööke.
Katakana ise asutati sada aastat varem kui hiragana, seega kaheksandal sajandil. See kerkis esile hiina kanji tähtede hiragana lihtsustamisena, kuid seekord ainult osa neist. Algselt oli budistlike munkade tugifunktsioon mitmesuguste usuliste pühakirjade hääldamisel, näiteks hiraganat kasutatakse nüüd väikeste laste või keerukate tegelaste jaoks. Nad ütlevad, et katakana, hiragana on varem õppida. Välismaalased, kes õpivad jaapani keelt seetõttu, et kipuvad seda kõigepealt eelistama ja õppima.
Katakana õppimine
Kahjuks ei koostanud keegi selles kirjutamissüsteemis lihtsat luuletust, mis aitaks meil kõiki hieroglüüfe korraga õppida, kasutades kuulmiseks meeldivat riimi. Seetõttu saate katakana põhjalikult õppida, õppides jaapani keelt. Väga sageli kasutatakse nähtuste, nimede, loomade ja taimede nimede ning muude laenatud sõnade edastamiseks selle tähestiku hieroglüüfiat. Siiski tasub meeles pidada, et erinevalt hiraganast ei ühenda katakana kanjiga ja sellel pole põhimõtteliselt midagi pistmist hiina kirjutamise ja hääldusega.
Muidugi tekib küsimus, miks on jaapanlastel vaja kahte tähestikku, kui meil on vaja ainult ühte, ja isegi kirjale alla kirjutada? Vastus on palju lihtsam, kui mõned inimesed loodavad. Seal on lihtsad reeglid, mis ütlevad meile, et kasutatakse tähestikku.
Laenutatud sõnad on võõra koha nimede vahelesegamise telegrammi tekstis esile tõstetud. Mis puudutab ajaloolist põhjust, miks jaapanlased kasutavad kahte silbitähestikku, siis see on veelgi lihtsam: lihtsalt harjutage. Ja nähes seda tõepoolest, ehkki kuna hiragana ja katakana kasutamise eeskirjad on otsustatud, on alles umbes sada aastat. Enne võib lause tunduda rahulik järgmiselt: 我 等 ハ 永世 ニ 亘 リ 平和 ヲ シ シ 且 今 ヤ ヤ 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係 関係. Ettepaneku tegelikku väärtust ei võeta arvesse, ta oleks otsustanud proovida selle tõlkida.
Järeldus
Jaapani keeles on endiselt mitmeid tähestikke, millest paljusid peetakse surnuks. Täna tõuseva päikese päikese elanikud kasutavad neist ainult kolme - see on kanji (hiina keeles põhinev), hiragana ja katakana. Oluline on märkida, et Jaapanis kasutatakse veel ühte kirjutamissüsteemi - see on romaji. See koosneb, kuid õigekiri annab edasi hieroglüüfide kõla. See kirjutamissüsteem töötati välja mugavamaks suhtlemiseks läänemaailma elanikega.
Nagu näeme, sisaldab lause lisaks segadusele ka kanji ja katakana palju, hoolimata sellest, et täna kasutatakse seda hiragana asemel. See ei ole aga päris tõsi, mõned Jaapani silbid, mida me Tšehhi Vabariigis silpidena ei mõistaks.
Ja seda ei tohiks Jaapani keele õppimisel meiega juhtuda; Jaapanlastel ametlikult eraldi kirju pole. Kujutage ette viie veeru ja kümne rea tabelit. Veergude pealkirjades saate tähistada täishäälikuid ja konsonante ridades. Nagu näete, kus joon vastab veerule, koondatakse need kokku ja silp on maailmas. Kuid see pole nii lihtne. Seda seetõttu, et neil on vale lugemine. Lisaks arvestatakse tabeli esimest rida ka tähestiku järjekorras. Kõik hiragana märgid on näidatud järgmisel joonisel.
Katakana - silbitähestik (iga märk tähendab mitte heli, vaid silpi), kasutatakse jaapani keeles. See on osa tänapäevasest jaapani keelest. See sisaldab 46 tähemärki (ja paar vananenud). Katakana kasutatakse peamiselt laenatud sõnade ja vahelesegamiste salvestamiseks. Laenatud sõnad tähendavad kõiki võõrsõnu, nimesid ja pealkirju. Pärast katakana õppimist saate lugeda enamikku kauplustes olevatest märkidest, restoranide menüüdest, tähemärkide nimedest, veebilehtedelt ja Jaapani plaatide pealkirjadest. Tegelikult kirjutatakse ingliskeelseid sõnu enamasti katakana keeles, st selgub, nagu näiteks vene sõnade transliteratsioon ( vi ponimaete, chto ya imeu v vidy ^ _ ^) ja seega piisavate inglise keele oskustega mõistate, mis on kaalul.
Iga silbi jaoks kirjutatud sõnu saab kasutada sõnastikuna või isegi mnemoonilise abina, kui näete hiragana sümbolit ja te ei mäleta, kuidas seda loetakse. Nagu näete, pole neid palju, ainult し, ち, つ ja ふ. Plaadid on meiega ja me kuulusime Hiragana ja Katakansisse, kuid need määrati vananenuks ja neid kasutati lõpetamiseks.
Kaasaegsed jaapanlased lihtsalt ei kasuta neid viit silpi, ehkki mõne katakani sõna puhul võib see olla erinev, nimelt näiteks Wakuraf. Järgmistel joonistel, mis kujutavad kõiki Hiragano ja Katakan silpe, on väikesed nooled, mis näitavad, kuidas silpi õigesti kirjutada.
Katakanas tähendab iga sümbol (välja arvatud täishäälikud ja üks erand) mitte tähte, vaid silpi - see tähendab kaashääliku ja täishääliku kombinatsiooni. Katakanas pole kaashäälikute jaoks lihtsalt sümboleid. Igal silbil on oma hääldus, mis ei muutu kunagi, sõltumata silbi positsioonist sõnas või selle kõrval seisvate silpide kohta, mis on väga mugav meelde jätta. Tõsi, on mitmest silbist koosnevaid liitkõlasid, kuid ka neid hääldatakse alati ühtemoodi.
See aitab teil õppida ja teksti lugeval inimesel. Katakanil on sama palju tähemärke kui hiraganas. Ainus erinevus nende vahel peale kasutamise on kirjutamine. Pange tähele, et ebaregulaarsed silbid on samad, mis hiraganas. Nagu juba mõni osa tagasi lugesite, kasutatakse katakana peamiselt võõrsõnade transkribeerimiseks. Kuid see pole alati kataka poolt transkribeeritud sõna, mis kõlab pärast sama asja lugemist, mis ta algselt kõlas.
Tunnistage endale, et ilma kujutlusvõimeta on mõnikord raske ära arvata, mida antud Katakkani sõna tähendab. Tšehhi lahtikrüptitud sõna näide on näiteks iminapp, pall jne. kui õpite piisavalt jaapani keelt, on need sõnad teie jaoks tavapärased, kuid vahepeal töötab teie kujutlusvõime. Mnemoonilised instrumendid: kõik silbid, mida just õppisite, on väga meeldivad, kuid nende valdamine võib olla keeruline.
Kogu helide komplekt põhineb pehmetel konsonantidel (t, c, s, x). Nende "kõvad" vasted saadakse, lisades originaalile kaks kriipsu ( nigori) ikooni paremas ülanurgas. (Kui te ei saa aru, ärge muretsege, mõistke tee ääres). Nüüd, kui keele (katakana) struktuur on pisut selgemaks saanud, liigume edasi praktiliste näidete juurde. Kirjutan jaapani silpide kirjutamist, ametlike silpide kirjutamist (romaji keeles), sulgudes - alternatiivne võimalus, kui see on olemas (Hepburni süsteemis), ja kaldkriipsu kaudu - venekeelne transkriptsioon (Polivanovi süsteemis).
Kõigepealt tuleb meeles pidada, et paljud kataklüsmilised silbid on nende hiragana kolleegidega väga sarnased või isegi täiesti identsed. Nimelt: へ ja ヘ, キ ja き, ツ ja つ, カ ja か jne. Hiragana ja katakana monomeetrilised instrumendid Nagu näete pärast hiragana silbi viewing vaatamist, võib see silp eemalt meenutada teie nägu.
Jaapani keeles öeldakse puu kohta "ki", nagu mõni teist võib meenutada pildilt, mille hiragana on pisut kõrgem. See mnemooniline abi aitas mind alguses ka palju. Silpide laiendamine: Jaapani sõnad, nagu iga teine \u200b\u200bsõna maailmas, nõuavad mõnikord mõne nende täishääliku sõnastuse laiendamist. Jaapani keeles hankida pole keeruline.
Vokaalirühm
A / a - tavaline lühike avatud "a"
\u003d i / ja - tavaline lühike avatud "ja"
\u003d u / y - tavaline lühike avatud "y"
\u003d e / e - tavaline lühike avatud "e"
\u003d o / o - tavaline lühike avatud "o"
Vokaalide tuletiste rühm
Jah / i
\u003d ju / ju
\u003d yo / ё
Neid tuletisi (liit) täishääliku silpe kasutatakse mitte ainult iseseisvalt heli edastamiseks, vaid ka silpide moodustamisel silbi lisaosadena selle häälduse selgitamiseks (vt allpool).
Kaashääliku erand
N / n - nasaalne ainekava "n". Seda ei pehmenda järgnevad täishäälikud, mis transkriptsioonis edastatakse tähega "n".
Kaashäälikurühm "KG"
Ka / ka
\u003d ki / ki
\u003d ku / ku
\u003d ke / ke
\u003d ko / ko
Ga / ha
\u003d gi / gi
\u003d gu / gu
\u003d ge / ge
\u003d minema / minema
Kaashäälikurühm TD
Ta / ta
\u003d ti (chi) / ty
\u003d tu (tsu) / tsu
\u003d te / te
\u003d kuni / siis
Da / jah
\u003d di / di
\u003d du / du
\u003d de / de
\u003d tee / enne
Kaashäälikurühm "SZ"
Sa / sa
\u003d si (shi) / si
\u003d su / su
\u003d se / se
\u003d nii / co
Za / Dza
\u003d zi (ji) / ji
\u003d zu / zu
\u003d ze / ze
\u003d zo / zo
Kaashäälikute rühm "HBP"
Ha / ha
\u003d tere
\u003d hu (fu) / hu - jaapanlased ei tee vahet "hu" ja "fu" vahel
\u003d ta / ta
\u003d ho / ho
Ba / ba - mõnikord kasutatakse kui "va"
\u003d bi / bi
\u003d bu / bu
\u003d olla / olla
\u003d bo / bo
Pa / pa
\u003d pi / pi
\u003d pu / pu
\u003d pe / pe
\u003d po / po
Nagu näete, meeldis jaapanlastele täht "x" nii palju, et nad otsustasid moodustada mitte ühe, vaid kaks tervet "kindlat" kõla! ^ _ ^ Heli "b" on tähistatud tavaliste kriipsudega ja "n" - ringiga ( hannigory).
Kaashäälikurühm "H"
Ei / sisse
\u003d ni / ei kumbki
\u003d nu / noh
\u003d ne / ne
\u003d ei / aga
Kaashäälikurühm "M"
Ma / ma
\u003d mi / mi
\u003d mu / mu
\u003d mina / mina
\u003d kuu / kuu
Kaashäälikurühm "P"
Ra / Ra
\u003d ri / ri
\u003d ru / ru
\u003d uuesti / uuesti
\u003d ro / ro
Märkus: jaapanlased ei erista helisid "p" ja "l".
Kaashäälikurühm "B"
See on kõik! Täht c ei ole täielik. Kui varem olid selles tegelikult silbid “va”, “vo”, “ve” jne, siis silbi moodustumise muutuste tõttu tulid need tänapäevasest kasutusest välja.
Erimärk
Sellel pole oma hääldust
Jaapani keeles on spetsiaalne sümbol, mis tähistab järgmise silbi algkaashääliku kahekordistumist. Panite tähele, see näeb välja vähendatud katakana "tu / tsu", kuid sellel pole oma hääldust (nagu meie pehme või kõva märk). Selle eesmärk on rõhutada algkaashääliku hääldust mis tahes silbis. Tegelikult näitab selle esinemine sõnas seda, et sellele järgnevat silbi algkaashäälikut tuleb hääldada kaks korda, see tähendab näiteks silbist "see" saab "t-et". Sõna osana näeb see välja järgmine: "lo-that" \u003d\u003e "lo-that". Nõus, teine \u200b\u200bvariant kõlab palju paremini ja sarnaneb häälduselt venekeelse versiooniga. Siin on näide:
Palju õnne! Olete lõpetanud katakana uuringu! See oli viimane tegelane. Tõsi, on veel mõned peensused, mida ma allpool arutan.
Õigekirja näited
Nüüd, kui (kui) meenub kõigi märkide õigekiri ja hääldus, toon mõned näited lihtsate sõnade kirjutamisest. Muidugi oli mõned nüansid, mida ma ei selgitanud, kuid teen seda hiljem.
Ingliskeelsete sõnadega on kõik täpselt sama. Jah, muide, kui te ei tea, miks ma kirjutasin katakana silbid "ru" ja "ra" ning tõlkisin need "lu" ja "la", siis lugege edasi. Kui te seda ei märganud, peaksite uuesti ülaltoodud teksti uuesti lugema ja silpide kirjutamisest aru saama.
Pikkade vokaalide hääldus
Kui jaapanlastele tundub, et silp või täishääl hääldatakse andestamatult pikaks, see tähendab pikemaks kui tema “klassikaline” hääldus, märgistavad nad selle Katakana kirjes, pannes silbi või vokaali järel pika horisontaalse joone (nagu meie kriips). Tegelikult on eriti keeruline välja mõelda, millal heli kestab piisavalt kaua, et seda mingi tunnusega tähistada, (see ei õnnestu mul kunagi), nii et see punkt on oluline ainult teksti lugemiseks. Peaaegu võimatu on kindlaks määrata, millal ise salvestisse rida panna, kuna venelaste, brittide ja jaapanlaste ideed helide pikkuse kohta on väga erinevad. Siin on enam-vähem ilmne näide, seekord, vahelduseks, inglise keeles.
Märkus: peaaegu täpne märk pika heli kohta on kahekordne vokaal. Peaaegu kindlasti tuleb katakana rekordis kahekordistunud vokaali asemel panna kriips - pikkusemärk.
"Identsete" helide probleem. "R - L", "X - F"
Fakt on see, et jaapanlased ei erista oma keele iseärasuste tõttu mõnda heli, mis kõlab nende jaoks sama. (Pole midagi naljakat! Aga kas kuulete kõrva ääres hääldamise erinevust "kahe", "liiga" ja "to" vahel?) See funktsioon kehtib "b-c", "ji-ji", "shi-si" jne. d., kuid kõige märgatavam "r-l" ja "hf" häälikutes. Seetõttu kasutatakse heli „l” reprodutseerimiseks tähe seeriat „p” ja heli „f” jaoks tähe seeriat „x”. Kuid mitte kõik polnud selle süsteemiga rahul, seetõttu võeti vastu uus salvestusviis, kasutades mitme silbi kombinatsiooni. Heli "f" jaoks kasutatakse järgmist kirjaviisi:
Fa / fa
\u003d fi / fi
\u003d fu / fu - aka "hu / hu"
\u003d fe / fe
\u003d fo / fo
Nagu näete, kasutatakse põhilist silpi “hu”. Leppisime kokku, et kui lisate sellele täishääliku, tähistab see silpi tähega "f". Uue silbi moodustamiseks kasutatav vokaal kirjutatakse selle kuvamiseks väiksema tähega. Mõni on aga liiga laisk, et seal midagi vähendada, nii et ärge imestage, kui näete suure (nagu ka silbi enda) suurusele silbi lisatud vokaali - see on asjade järjekorras.
Täielikult kurnatud sellisest suurejoonelisest keelereformist otsustas Jaapani haridusministeerium heli "p" mitte puudutada, nii et harjuge kasutama heli "p" asemel "l", see pole nii hirmutav, või muutke klaviatuuri paigutust. ^ _ ^
Nii näeb välja näiteks Katakana salvestatud Final Fantasy:
Kaashäälikurühma "B" helide teke
Tõenäoliselt piinab teid küsimus: kui on ainult katakana “va”, siis kuidas moodustuvad muud “b” tähega silbid, näiteks “in” või “ve”? Või pole neid üldse olemas? Muide, jaapani keeles neid tegelikult pole ... neid ei eksisteeri (või õigemini, nad ei erine helist "b"), kuid võõraste sõnade salvestamiseks on need endiselt olemas (nagu heli "f" puhul). Ühtset ainekava pole olemas, kuid peaaegu ametlik versioon näeb välja selline:
Wa / wa
\u003d wi / vi
\u003d wu / wu - teise nimega "u / y"
\u003d me / ve
\u003d häda / häda
Märkus: mõnikord võite leida nende silpide vana kirjapildi, mida tänapäevases kõnes ei kasutata, mida ma nüüd nimetan informatsiooniks, nii et te ei imesta, kui kohtad sellist kuskil tekstis.
Wi / Wi - ei kasutata
\u003d me / ve - ei kasutata
\u003d häda / ei - ei kasutata
Jätkan laadimist edasi, kuna olukord heliga “in” pole kaugeltki keeruline, kuna inglise keeles on kaks häält “in” “w” ja “v”, mis erinevad üksteisest, seetõttu on Katakana salves ka grupi helide salvestus "v". Need silbid põhinevad ka vokaalil "y", kuid neile on lisatud nigori, kuna häälik "v" on raskem. Järgmisena lisatakse generatiivvokaal (väike suurus) ja saame valmis silbi.
Va / va
\u003d vi / vi
\u003d vu / wu
\u003d ve / ve
\u003d vo / vo
Märkus: silbi "va / wa" asemel võib silpi "ba / ba" vabalt kasutada, sest jaapani keeles ei olnud nende kahe vahel vahet (jah ja ei).
Venelaste jaoks kõlavad kõik need “c” -märgiga silbid peaaegu samamoodi, seega mängib kirjutamisviisi valimine rolli ainult ingliskeelsete sõnade kirjutamisel. Ehkki minu arvates on pädevam kasutada vene sõnade kirjutamiseks rühma "w", kuna see on järjekindlam vene "v" häälduses ja ka jaapani keeles.
Kokku: kui saate kõigest aru tähega "B" ja selle silpidega, siis mõistate tõesti jaapani ja inglise keelt! Ehkki tegelikult pole kõik nii keeruline, kasutavad jaapanlased harva muid silpe peale "wa / wa". Siinkohal peate lihtsalt meeles pidama, et on olemas katakana häälikust “wa / wa” ja kõik muud silbid, millel on “in”, on üles ehitatud “y” põhjal, lisades vastavad täishäälikud.
Tuletatud silbi moodustumine
Kui on olemas tuletusvokaalid, siis peavad olema ka mõned tuletussilbid, kus neid täishäälikuid kasutatakse. Kui te nii arvate, siis on teil täiesti õigus. Nende hariduse reeglid on väga lihtsad. Võetakse põhisilp - "kaashäälik_kõlaga_" ja "", pärast seda silpi kirjutatakse vähendatud "I", "u" või "e". Saame uue silbi - "kaashäälik_tuletis_kõlaga", s.t. hääldamisel jäetakse vana kõla "ja" kõrvale ja hääldatakse selle asemel tuletusvokaal. Ma ei anna kõiki võimalikke silpe, kuid peate põhimõttest ise aru saama. Kuidas see välja näeb:
Märkus: mõnikord kirjutatakse tuletusvokaal sama suurusega kui kõik muud silbid. Kui see seisab silbi järel, mis lõpeb häälikutega "ja" (heli, mitte katakana "ja"!), Siis käsitleme ikkagi tuletatud silpi. Ja kui see seisab mõne muu silbi järel, välja arvatud "kaashäälik + ja", kõlab see iseenesest.